Edgar Bermanil on projekteerimise valdkonnas projektijuhtimise kogemust üle kümne aasta. Saadud kogemusi rakendab Edgar nüüd Roadplani teenusejuhi ametikohal, vastutades teenuste kvaliteedi, efektiivsuse ja arengu eest.
„Projekteerijatel on aluseks erinevad määrused, standardid ja muud juhendmaterjalid, millest projekti koostamisel lähtuda, kuid mida aga tihtipeale ei ole, on ehitaja hea kogemus ja praktika otse ehitusplatsilt. Me projekteerime lahendusi mitte ainult tellijale, vaid ka „lõpptarbijale“ – ehk tihtipeale kogu ühiskonnale – kuid me soovime, et ka ehitajal oleks koostatud projekti järgi ehitamine loogiline ja probleemivaba,“ ütleb Edgar teema sissejuhatuseks. Selleks, et lihtsustada ehitajate tööd, on vaja ehitajate poolset tagasisidet.
Kui ehitaja näeb projekti, peaks tema jaoks koheselt selge olema, mida ning kuidas on antud projektiga lahendatud.
Praktika on näidanud, et esimestel ehitaja ja projekteerija vahelistel koosolekutel esitatud ettepanekud projekti sisse viidavate muudatuste osas on tihtipeale mõistlikud ning põhjendatud. Projekti sisu ei muutu nende muudatuste tulemusena kehvemaks, pigem annab see ehitajale eelise oma tööde teostamise kiiruse osas. Tihti võidab arutelude ning muudatuste tulemusena ka lõpptellija, seda eriti just eelarve näol – juhul kui leitakse alternatiive, mis toovad ka rahalist võitu. Tagasisidest võidavad sellisel juhul tegelikkuses kõik osapooled.
Kui hinnata hetkeseisu tagasisidestamise osas, siis oleme täheldanud, et kui ehitustegevuse ajal ehitaja projekteerijale ei helista, on projekt justkui hästi õnnestunud. Tagasisidet antakse kohe kui ilmub mure ehitusplatsil, kuid kui projekti järgi on võimalik probleemideta ehitada, siis seda meile teada ei anta. Seega saabub ehitajalt tagasiside projekteerijale põhiliselt siis, kui ilmnevad probleemid ning midagi on vaja ümber teha.
Vigadest saab loomulikult õppida, aga oluline on ka projektis heade aspektide välja toomine, sest ka see aitab projekteerimise protsesse parendada.
Positiivset tagasisidet saab aga harva ning kui saab, siis on see tihti eestlastele kohaselt napisõnaline. Üks võimalikest tagasiside viisidest võiks olla lõpptellija poolt ehitusprotsessi sisse arvestatud ühine koosolek oskusteadmiste jagamise eesmärgil. Selliselt saaksid arvamust avaldada kõik osapooled. Arvestada tuleks kindlasti aga sellega, et lepingulised kohustused peaksid selleks ajahetkeks olema lõpetatud, nii saaks arutlus toimuda võimalikult neutraalsel foonil ja emotsioonideta.
„Meile meeldib kui meid kutsutakse ehitusplatsile kaasa mõtlema. See on üks parimaid viise tagamaks, et tööd sujuvad ja kitsaskohad saavad kaardistatud juba enne järgmise ehitusprotsessi või -etapi algust,“ jagab Edgar kogemusi.
Tagasiside andmiseks on mitmeid võimalusi. Üldiselt saab ehitaja anda vahetut tagasisidet projektile nii enne tööprojekti algust, ehitustegevuse ajal kui ka peale ehituse valmimist.
Kui tööprojekt koostatakse ehitaja tellimusel või paralleelselt ehitustegevusega, siis on eriti oluline saada esimesel võimalusel tagasisidet, et tööprojekti koostamisel „suund paika saada“. Oluline on teada, milline on konkreetse ehitaja tehnoloogiline võimekus ning seadmed ja materjalid, mida soovitakse ehitustegevusel kasutada. Ehitajatel on tihti erinevad tarneahelad, masinad ja tehnoloogiad, see aga tähendab, et kui kuskilt saab mõistlikuma hinnaga ning kiiremini soovitud tulemi, siis seda võimalust ka kasutatakse. Selline tagasiside on ka projekteerijatele oluline.
Ehitusprotsessi kestel antav tagasiside võimaldab aga lahendada kiirelt ettenägematuid olukordi.
„Me hindame seda, kui ehitaja pakub ise ehitusplatsil kiireid ja toimivaid lahendusi, kuid need peavad olema kooskõlastatud ka projekteerijaga.
Projekteerijad peaksid kindlasti olema kaasatud projekti muutvate otsuste langetamisel, sest projekteerijal on kogu projektist nii-öelda lai pilt ja tal on teada projekteerimise ajal vastu võetud otsused. Igasugune projektist kõrvalekalle või muutmine peab olema esitatud taasesitatavas vormis,“ leiab Edgar. Viimasel ajal on rohkem hakanud levima autorijärelevalve kasutamine. See tähendab, et tellija kaasab projekteerijat sisuliselt kogu ehitusprotsessi vältel. Autorijärelevalvet pakkuv projekteerija osaleb ka korralistel ehituskoosolekutel ning objekti ülevaatustel. Eriti oluline on autorijärelevalve teenuse kasutamine maastikuarhitektuursetes projektides, näiteks parkides. Maastikuarhitekt saab autorijärelevalvet tehes juhtida tähelepanu olulistele aspektidele ning koostöö kõigi osapoolte vahel aitab ehitusprotsessile oluliselt kaasa.
Siinkohal on hea tuua ka näide juhtumist, kus ehitaja langetas pealtnäha lihtsa otsuse ilma projekteerijat kaasamata. Nimelt oli ühes valminud projektis ette nähtud liitumiskilbi paigaldus ratturite poolt kasutatava pumptrack’i kõrvale. Ehitaja aga lasi ehitusplatsil kilbi paigaldada lähemale kui see projektis oli ette nähtud, mis aga omakorda põhjustas olukorra, kus kilp asus pumptrack’i juba liiga lähedal ja oli ohuks ratturitele. Muudatus sai tehtud ehitaja otsusega, kuid projekteerijat sellest eelnevalt ei teavitatud.
Peale projekti lõppemist antav tagasiside on eriti oluline, sest seda saab kasutada järgnevates projektides.
Siin saab tuua positiivse näitena Roadplani poolt koostatud Tondiraba pargi projekti, kus peale ehitustegevuse lõppu viidi läbi ühine tagasiside koosolek, kus osalesid nii projekteerija, ehitaja kui ka tellija esindajad. Koos käidi objektil läbi kõik head ja vead ning jagati väärtuslikku infot kõikidele osapooltele. Roadplanis omakorda jagasime seda saadud teavet ka teistele projekteerijatele, kes ei olnud Tondiraba pargi projektiga seotud. Kasulik on selline lähenemine ka tellija esindajale, kes saab lisada järgmise sarnase projekti lähteinfosse juba nähtud head kogemused. Ideaalis võiks osa head praktikat jõuda lõpuks ka juhenditesse.
Mõistame põhjuseid, miks peale ehitustööde lõppemist ei ole ehitaja jaoks tagasiside andmine kuigi atraktiivne tegevus. Samas võiks tagasisidestamise koosolek tellija poolt olla juba hanke nõudesse sisse kirjutatud, siis oleks ka ehitaja seda motiveeritud täitma.
„Kui tahame valdkonda parendada, siis me ei saa pugeda pidevalt vabanduse taha, et meil on kiire ning aeg on raha. Tegelikult jätab projekteerija ja ehitaja vaheline kommunikatsioon soovida ja üks viis seda paremaks muuta ongi ausa tagasiside andmine,“
kutsub Edgar ehitajaid üles oma rõõme ja muresid jagama. Kui ehitaja toob välja põhjendatud probleemi või kitsaskoha, on projekteerijal võimalus seda järgnevates projektides vältida. Sellest omakorda võidab ka tellija, kui ehitaja ning projekteerija käivad ühte sammu. Ehitaja võidab, sest ta saab paremini aru projekteerija mõtetest ning lahendusteni jõudmise taustast. „Erinevaid osapooli kaasates mõistame paremini üksteise vajadusi ja soove. Nii tõuseb üleüldine valdkonna kompetents,“ usub Edgar.