Nooremprojekteerija ning diplomeeritud 7. taseme teedeinsener, Kaur Kuusk, on Roadplanis töötanud kolm ja pool aastat. Ettevõttega liitus ta TalTechi teedeehituse ning geodeesia õpingute ajal. Eesmärk oli rakendada õpitut koheselt ka praktikasse. Praeguseks on ülikool lõpetatud ning muljed värsked. Tagumine aeg on rääkida erialast lähemalt.
Kauri sõnul sai eriala valikul otsustavaks laialdane mõju kogu ühiskonnale, sest me kõik kasutame teid igapäevaselt. Samuti kogub aina rohkem hoogu BIM tehnoloogiate kasutuselevõtt kogu ehitussektoris, mis annab võimaluse olla osa selle arenguteel.
Esimesed aastad inseneri erialadel on kuivem teoreetiline osa, mis meenutavad oma olemuselt pigem keskkooli matemaatikat või füüsikat. Nende baasteadmiste omandamine on väga oluline, kuigi võib jääda arusaamatuks seos konkreetse erialaga. Paraku just nende ainete omandamisel otsustab palju tudengeid õpingud pooleli jätta või eriala vahetada. Samas on neid õppeaineid võimalik väga põnevaks muuta, tuues sisse elulisi näiteid.
Ajapikku muutuvad õppeained praktilisemateks, loomingulisemateks ning rohkem eriala nägu, kuid selleks hetkeks on suur osa õpilasi juba motivatsiooni kaotanud ja õpingud pooleli jätnud.
Ka eriala nimetus ei pruugi tegelikku sisu peegeldada, põhjustades omakorda eksiarvamust justkui õpitaks teedeehituse nime all objektil töötamist või asfalti laotamist. „Öeldakse, et ära hinda raamatut kaane järgi, kuid paraku just kaane järgi kujuneb esmamulje, mille põhjal enamasti valiku langetame. Nimetus pole kaasahaarav ning ei anna edasi eriala tegelikku sisu.“ Oma töös puutub Kaur küll igapäevaselt kokku teede ja tänavatega, aga tegelik tööpõld on hoopis laiem ning põnevam. Sisuliselt käsitletakse tööalaselt kogu hoonetest väljajäävat osa nii maa peal kui maa all. Valdav osa projektidest valmib ikkagi koostöös arhitektide ja teiste projekteerijatega ning valmimise eelduseks on omavaheline toimiv koostöö. Ükski projekt ei valmi üksi nurgas nokitsedes, millele rõhutamisele tuleks ka ülikoolis kindlasti rohkem rõhku panna.
Valdkonna tulevik on põnev, kuigi esmapilgul lugedes õppekava nimetust „teedeehitus“ ei pruugi päris täpselt aru saada, millisest tulevikust me räägime.
Nii nagu pea kõik valdkonnad, liigub ka teedeehitus kaasa rohepöörde ja digitaliseerimisega.
Üha enam juhitakse tähelepanu linnaruumi kitsaskohtadele, et muuta linnakeskkonda inimsõbralikumaks ja rohelisemaks. Siinkohal toob Kaur välja sotsiaalmeediakonto Mitte_tallinn, mis muuhulgas pakub välja lihtsaid lahendusi, et muuta linnakeskkond mitmekesisemaks ning meeldivamaks igapäevakasutajale.
„Mida rohkem inimesi räägib kaasa, seda rohkem arvamusi, vaateid ja perspektiivi,“ usub Kaur. „Muidugi mängib siinkohal olulist rolli arhitektide ja projekteerijate vaheline usaldus ja teadmine, et tööd tehakse ühiste väärtuste alusel ning vastutustundlikult.
Mida vähem ebapädevat, omakasu püüdlevat ja poliitilist sisendit anda projekti, seda mõistlikum lõpptulemus.“
Samuti liigub kogu valdkond kiires tempos digitaliseerimise suunas, kus infomudelite ehk BIM mudelite loomine on osa igapäeva tööst. Sellega kaasnevate andmete haldamine ning töötlemine meenutab oma olemuselt pigem juba IT-sektori tööd. Seetõttu on oluline, et ülikool teeks tihedalt ja järjepidevalt koostööd ettevõtetega, kes oskavad praktilisemalt hinnata, mis teadmisi oleks rohkem ülikoolis vaja omandada, usub Kaur.
„Võti peitub ülikooli koostöös ettevõtete ning tellijatega. Siin peab aktsepteerima, et ülikooli minnes õpid esialgu kuivemal teoorial põhinevaid aineid, matemaatikat ja füüsikat. Seda selleks, et hiljem oleks kergem,“ selgitab Kaur.
„Kui inimest huvitab turvalisema, ohutuma ja esteetilisema liikluskeskkonna loomine, siis see ongi õige valdkond. Sa saad anda oma panuse, sest tänavaid kasutame me kõik.“
Kuidas siis jõuda inimesteni, et nad tuleksid õppima?
Erialast teavitustööd võiks alustada juba keskkoolis. Just nimelt rääkidagi meie igapäevasest linnakeskkonnast ja liikluskultuurist tervikuna. Sellest, milline see on ning samas ka, milline see võiks olla, tuues näiteid mujalt maailmast. „Reidi teel jalutades saan alati hea emotsiooni. Inimesed tulevad sinna kokku, et aega veeta, ilma nautida, sporti teha või piknikut pidada. Valdkonnas tegutsedes mõjutad väga suurt hulka inimesi, luues neile keskkonda, milles me kõik igapäevaselt toimetame. Samuti tekitab liiklus juba hommikul enne tööle jõudmist inimestes kas viha või rõõmu. Liikluses on hetkel närvilisust palju, mis meelestab inimesi negatiivses suunas. Ideaalis tahaks luua ühiskonnale rohkem positiivseid momente. Kui meeldivat keskkonda oleks rohkem, siis oleks meil ühiskonnana tervikuna ka rohkem head tuju ja parem vaimne tervis,“ kutsub Kaur üles huvilisi oma panust andma ning alustama erialaseid õpinguid.