Roadplani maastikuarhitekt vaagib eriala kahanenud populaarsuse tagamaid ja arutleb võimaluste üle olukorra parandamiseks.
Kui Rutt Piir Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppima suundus, oli konkurss tihe, lausa 22 inimest ühele kohale. Praeguseks võetakse vastu pea kõik soovijad ning see omakorda tekitab Rutti sõnul probleeme kvalifitseeritud tööjõu osas. „Lõpetanute tase ei ole päris see, mida ootaksin.
Üksikud on särasilmsed ja proaktiivsed, soovides valdkonna muutmises kaasa lüüa.
Need, kes täna juba erialal töötavad, on ülekoormatud just sel põhjusel, et pühendunud tegutsejaid on vähe,“ selgitab Rutt.
Ta tunnistab, et ei teadnud ülikooli astudes isegi päris täpselt mida eriala endast kujutab. Suureks üllatuseks osutus maastikuarhitektuuri eriala õpe palju köitvamaks kui esialgu oodatud. Kuigi ülikooli astumisest on möödunud juba 20 aastat, siis tundub, et suurema osa tavainimeste jaoks on maastikuarhitektuur endiselt veel tundmatu sõna.
Kui hoone arhitekt töötab valdavalt tehiselemendi ehk hoonega, siis maastikuarhitekti kavandada on kogu hoonetevaheline välisruum.
Tegu on ääretult mitmekülgse alaga, eeldades teadmisi nii keskkonnast, ökosüsteemidest, taimestikust, kultuuri- ja ajaloost, urbanistikast, keskkonnapsühholoogiast, aga ka inseneri- ja tehnikavaldkonnast kunsti- ja disainisfäärini välja.
Eesti Maaülikoolis on maastikuarhitektuuri magistri õppekava rahvusvaheline. Ühelt poolt on silmaringi avardav saada ülemaailmset sisendit, teisest küljest kardab Rutt, et kohaliku tööpõllu eripärasid ja valukohti ei kajastata piisavalt. Kuuldavasti on käesolevast õppeaastast õppetöösse kaasatud rohkem praktiseerivaid maastikuarhitekte, kes suudavad tudengitele anda adekvaatse pildi tööpõllul ees ootavast olukorrast, on Rutt lootusrikas tulevikule mõeldes.
Küsimusele, miks on eriala populaarsus vähenenud, on Rutil kui kirglikul maastikuarhitektil keeruline vastata. Ta eeldab, et see on vähemalt osaliselt ka erialaväline probleem. Näiteks IT-erialade suur populaarsuse tõus on ampsanud ka muudelt erialadelt õppureid vähemaks. Selline on ühiskonna suundumus. Samas ei saa öelda, et välisruumiga tegelemise vajadus oleks samas tempos vähenenud – hoopis vastupidi!
Nüüdseks oleme jõudnud sinna, kus maastikuarhitekt kaasatakse ka näiteks teede ja tänavate projekteerimisse, mis varasemalt on olnud puhtalt teedeinseneride valdkond.
Üks võimalus eriala populaarsemaks muutmisel on koostöö ülikoolide ja tööandjate vahel. Eesmärgiks võiks olla koolitada välja selliseid spetsialiste nagu tööturul vaja on. Ka kutsesüsteem rihib sama eesmärki. Juba ülikoolist peaks saama kätte vajalikud esmased teadmised ja oskused reaalseks tööks. „Ka mina tajusin alles tööle asudes, et maastikuarhitektuur ei ole pelgalt fantaasialend, vaid tegelikult peab loodud üllitis olema kooskõlas seadusandlusega ning vastama terve rea osapoolte ootustele ja vajadustele. Üks asi on tugev kontseptsioon, teine asi selle realiseerimise võimalikkus ning kolmas mõju keskkonnale ja välisruumi kasutajale,“ jagab Rutt enda taipamisi peale ülikooli tööle asudes.
„See eriala sobib elukeskkonnast huvitatud inimesele, kes tunneb samas muret selle üle, kuhu minevikus tehtud linnaruumiliste otsuste tõttu praegu suundumas oleme. Maastikuarhitekti tööd tuimalt pelgalt raha eest teha on võimatu, kirg selle eriala vastu on võimsaim motivaator,“ selgitab Rutt.
„Maastikuarhitekt peab olema üheaegselt nii loov kui ka tehniliselt taiplik, iseseisev ning samas koostöövõimeline, hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskusega,“
loetleb Rutt maastikuarhitektile sobivaid omadusi. Eriala nimetus iseenesest töö mitmekülgsust ei peegelda, mistõttu on tihti vaja inimestele valdkonna ulatust selgitada.
Kui küsida Ruttilt, mis teda ennast oma erialal kõige enam kõnetab, vastab ta pikalt mõtlemata: „Kindlasti loomeprotsess – disaini abil lahendada igapäevaseid probleeme, muutes seeläbi välisruumi kasutajate kogemusi meeldivamaks ja keskkonda rikkamaks. Eks kõik taandub sellele, et tahan end tunda kasulikuna, see on inimloomuses“
Lõpetuseks ütleb Rutt naerdes: „Kahjuks meie erialal arvestatavaid suunamudijaid ka pole. Kui oleks valdkonnas tegutsev, eriala propageeriv, karismaatiline isik, siis ehk tuleks ka rohkem huvilisi maastikuarhitektuuri õppima.“
2021 aastal viidi muuhulgas läbi Eesti maastikuarhitektuuri hariduse, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamise uuring, mille tulemustega saad tutvuda SIIN.