Indrek Oden: „Projekteerijate seltskond on väga väike, kõik tunnevad üksteist. Meie kliendid on samad, meil on samad mured, aga ometi me ei jaga neid teineteisega, sest me oleme konkurendid. See peab muutuma.“
Kogemuste jagamine peaks olema avalik, seda eelkõige projektide õnnestumise nimel. Palju peavalu ning lisakulusid õnnestuks ära hoida, kui vaadataks endast kaugemale, suurema eesmärgi suunas. Kogu valdkond võiks ja saaks areneda üheskoos, tõstes kõikide osapoolte teadmisi ja oskusi. Siinkohal on kurb tõdeda, et selle teostamiseks jääb kõvasti puudu tahtest, sest mis siin salata, iga eestlase parim õhtusöök on teine eestlane.
Suhtumine võiks muutuda suunas „kui mul läks kehvasti, jagan kogemust, et teistel läheks paremini“ ning valdkonnas võiks olla koht avatud arutlustele, eriti kui see on kogu valdkonnale kasulik.
Varasemalt pakkus Transpordiamet kogemuste jagamiseks väljundi ümarlaua näol. „Algselt oli tegu Transpordiameti ning projekteerijate vaheliste murede lahendamiseks loodud kohtumistega, kuid minu arvates oli see ka võimalus jagada kogu valdkonna muresid ja rõõme. Püüdsin seda ka korduvalt kõikidele asjaosalistele südameasjaks teha, kuid kahjuks antud hetkel neid kohtumisi ei toimu enam üldse,“ selgitab Indrek.
“Kui rääkida tagasiside andmisest üldiselt, siis ühiskonnana ei ole meil see veel kinnistunud. Eestlane pole harjunud tagasisidet andma ning kui ka annab, siis pigem kriitika näol. Selleks, et konstruktiivse tagasiside andmise harjumus tekkida saaks, tuleks see esialgu kohustuslikuks muuta”, leiab Indrek. Selles osas saaksid abikäe ulatada kindlasti suuremad tellijad.
Kui tagasiside andmise struktuur oleks paigas, siis muutuks see ajapikku ka harjumuspäraseks tegevuseks.
Tellija võiks ning peakski lisama selle oma protsesside hulka ning ka hankekirjeldusse saaks selle sisse kirjutada.
Praegusel ajahetkel saabub tagasiside peamiselt ehitajalt, kui ehitustööde käigus avastatakse projektis probleem. Kui probleem tähendab, et projektis on vajalik teha muudatusi/täiendusi, siis on see kulukas nii tellija kui ka ehitaja jaoks. Igasugustele probleemidele tuleb reageerida kiirelt, sest ehitustööde graafik on tavapäraselt pingeline. Paljud probleemid ja puudused projektides ei jõuagi projekteerijateni vaid lahendatakse ära tellija, ehitaja ja järelvalve inseneri vahel. Selle olukorra põhjuseks on ehitaja poolne suhtumine, kus tagasisidet ei vaevuta andmagi, sest ei usuta, et midagi selle tulemusena paremaks läheks. Siinkohal ongi ainus võimalus olukorra parandamiseks kutsuda järjepidevalt tellijad, projekteerijad, ehitajad ning järelvalve insener projektide lõppemise järgselt kohtuma ning kitsaskohti kaardistama. See on kasulik praktika juhul kui vestlused toimuvad juba peale esmaste emotsioonide lahtumist.
Roadplanis on kasutusel süsteem, mille järgi kõikvõimalikud tagasisided tehakse ettevõtte sees avalikuks, registreeritakse ning vaadatakse ühiselt ka üle paika pandud alusdokumendid. See võimaldab teha alusdokumentides vajalikke muudatusi, et tulevikus sarnaseid probleeme vältida. Tulevikus näeb Indrek tagasisidestamist kogu valdkonnas digitaalsel kujul.
„Ressurssi on vähe ning me ei peaks seda raiskama kolistades korduvalt läbi kõiki ämbreid.
Vahel on okei õppida ka teiste tehtud vigadest, isegi kui esialgu meel tõrgub seda tegemast. Eesmärk ongi ju leida efektiivsemaid, kiiremaid, paremaid lahendusi, mis ka töötavad ning tänu millele on kõigi osapoolte elu lihtsam. Mina olen oma olemuselt inimene, kes ei viska ära töötavat asja. Teisalt jälle, kui näen kuskil lahendust, mis elu lihtsustab, siis olen ka esimene, kes seda kasutama hakkab,“ võtab Indrek kokku oma mõtteviisi, julgustades ka teisi olema avatud ning mõtlema ühiste lõppeesmärkide peale.
Siinkohal võikski üks eesmärkidest olla tagasiside struktuuri fikseerimine selliselt, et info jõuaks lõpuks ka ministeeriumiteni. Nii on võimalik valdkonnas esinevaid probleeme selgelt kaardistada ja seeläbi teha ka ettepanekuid protsesside parendamiseks. Ära ei tohiks unustada ka teede hooldajaid, kes praegusel juhul on täielikult aruteludest kõrvale jäetud. Nende poolt ei tule üldse infot, kuid väljakutseid on neil igapäevaselt siiski palju. Hooldusega seonduvaid muresid saab peamiselt lahendada projekteerija. Päeva lõpuks soovime ju kõik paremat, ohutumat keskkonda.
Kui on lahendus, kuidas seda ellu viia?
Siinkohal peab tegelema teavitustööga, just nimelt suurte tellijate osas (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Tartu Linnavalitsus). Hangete puhul pöörata tähelepanu tagasisidestamisele juba hanke käigus. Samuti saaks ka ehituses protsessi käigus teha ettepanekuid avatud arutlustele. Väga palju tööd on ees, aga Roomat ei ehitatud ühe päevaga.
“Mida rohkem sellest räägime, kõigi osapoolte teadlikkust tõstame, seda suurem on tõenäosus, et saame midagi ka reaalselt paremaks muuta.”
Siinkohal kutsume üles kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid korraldama samuti tagasisidestamise koosolekuid. Võime ju muutustest rääkida, kuid ilma praktikata jutuks need vaid jäävadki.