“Läbipaistvus tähendab kõikide osapooltega ausat ning avalikku arutelu, mitte tagatubades sõlmitavaid kokkuleppeid. Kõik valdkonda puudutavad arutelud ning otsused olgu avalikud,” on välisruumi projekteerimise projektijuht Indrek Oden kindlal arvamusel.
Läbipaistvust saab suurendada juba hanke käigus. Kui hankijal on jäänud hanke korraldamise käigus tähelepanuta või kirjeldamata mõni oluline tööosa või vajalik uuring, siis kogenud projektijuht ning projekteerija näeb selle läbi. Sel juhul tuleb hankijalt avalikult küsida täpsustavad küsimused, sest nii on kõigil pakkujatel võrdsed alused ning hankija saab võrreldavad pakkumised. Lisaks on nii võimalik vältida tellija jaoks ootamatuid kulutusi projekteerimise ning ka ehituse käigus.
Indreku sõnul kandub läbipaistvuse probleem edasi ka projekteerimise protsessi, peale lepingu sõlmimist. Tellijal puudub siin faasis tavaliselt hea ja läbipaistev ülevaade sellest, milline on projekteerimistööde tegelik seis. Igasuguste tõrgete esinemisel on kannatajaks tellija, kellel on oma graafik ja plaanid. Kui projekti pole, siis ei saa paraku ka ehitama hakata.
Roadplanil on kontorid kahes erinevas linnas ning aktiivselt kasutatakse ka kodukontori võimalust, mistõttu on kogu üldine ja projektipõhine kommunikatsioon ning failihaldus avalik ja digitaalne.
“Tellija huvi korral anname neile alati juurdepääsu projekti digitaalsele keskkonnale. Sel viisil saab tellija osa aruteludest ja ka ise sõna sekka öelda ning vajadusel suuniseid anda,“ kirjeldab Indrek.
„Nii saame probleemid kiiremini lahendatud ja tagada selle, et projekteerimise protsess sujuks kõigi osapoolte jaoks. Sisuliselt teeme tööd tellija juuresolekul.“
Teedeehitus teostatakse peamiselt masinjuhtimisega, mistõttu on ehitajatele projekteerija poolt koostatud korralikud pinna- ja 3D mudelid väga vajalikud. Kahjuks esineb ikka olukordi kus hoolimata tellija poolt seatud nõuetest esitatakse projekteerija poolt ikka ebakvaliteetselt teostatud pinna- ja 3D mudelid.
“Kui tellijal puudub oskus ning võimekus kontrollida, mis talle üle on antud, siis lähevad töömaterjalid otse ehitajale. See omakorda tähendab, et ehitaja peab need ise ümber töötlema või lausa uuesti tegema. Raiskame seega olulist ja väärtuslikku ressurssi. Seda probleemi saaks vältida, kui projekteerijad esitaksid ausalt enda tehtud töö ning tellija saaks ka kontrollida, kas talle on esitatud nõutud materjalid. Kui tellijal puudub võimekus materjale kontrollida, on võimalik sõltumatutelt osapooltelt tellida materjalide kontroll,” leiab Indrek.
Infraehitust mõjutab enim maapõues peituvate pinnaste info. Enne ehitusprotsessi algust sinna ei näe. Siin mängivad olulist rolli geotehnilised uuringud. Kui asi puudutab ehitusgeoloogilist olukorda, siis Indreku kogemus näitab, et pea iga projektiga tuleb ette midagi ettenägematut ning ootamatut, millega kaasnevad tihti lisakulud.
„Maakoor on muutlik, samuti ka maapinnas peituvate kihtide paksused. Neid mahtusid ei ole võimalik 100% täpsusega määrata isegi uuringute abil. Projekteerija peab seega tegema mingid eeldused ning andma eeldatavad mahud. Ehitaja aga kaevab ikkagi täpselt nii palju kui on vaja kaevata. Kuna maht on niivõrd ebamäärane, saab seda näidata rohkema või vähemana, pannes selle kirja lisatööna. Ka siin saaks läbipaistvuse probleemi lahendada 3D mudelitega. Saame projekti raames tehtud geotehniliste uuringute põhjal teha väljakaeve 3D pinnamudeli, mis ühtlasi tähistab ka nö “null punkti”. Ehitaja saab peale vajaliku väljakaeve teostamist mõõdistada väljakaeve pinna mida saab võrrelda projekteerija poolt koostatud väljakaeve pinnaga. Seejärel saab määrata, milline on tegelik väljakaeve ja tagasitäite maht ning teostatud tööde ja materjali eest tasuda. Selliselt on see kõigi osapoolte jaoks arusaadav ning läbipaistev,“ leiab Indrek.
Kogenud projekteerija oskab hanke/päringu käigus tellijale infot anda, milliseid uuringuid on vajalik teostada. Iseasi, kas tellija on valmis lisauuringuid tegema või napib selle jaoks ressursse.
Tõsi on, et projekteerimise arvelt üritatakse tihtipeale kokku hoida nii aega kui raha ja geotehnilised uuringud on paraku mõlemas osas kulukad.
Arvestama peab aga ka sellega, et kui infot jääb puudu, siis peab projekteerija hakkama eeldama ning eeldamine on kõikide probleemide ema. Lõpptulemuseks on tavaliselt see, et uuring, mille pealt projekteerimise ajal kokku hoiti, lisab märkimisväärselt maksumust ehitustöödele. Mida rohkem infot on juba eos, seda parem tuleb projekt ja mida parem on projekt, seda vähem probleeme ehituse ajal. Isegi kui uuringud kinnitavad, et olemasolev ehitusgeoloogiline olukord on kehv ning sellega kaasneb projekti maksumuse suurenemine, siis vähemalt saab tellija sellega arvestada juba enne projekti ehitustööde algust. Ehituse käigus tekkivate lisatööde maksumused on tavapäraselt kallimad, kui esialgsel hankel, mistõttu ongi mõistlik riske maandada juba enne ehitustööde algust. Kõige suuremad ettenägematud kulud ongi Indreku sõnul seotud olemasoleva ehitusgeoloogilise olukorraga.
Olulisel kohal on ka lepingute liigid ehk kas ehitushange on hangitud fikseeritud lõpphinnaga või on tegu ühikhinna põhise hankega, mille korral tasustatakse tehtud töö eest vastava töö mahu ja selle ühikhinna alusel. Fikseeritud lõpphinnaga lepingu puhul ei ole lisatööde määramine ning hinnastamine läbipaistev. See on läbirääkivate osapoolte oskuslikkuse küsimus. Kuna protsess ei ole läbipaistev, võib see viia pikkade vaidlusteni, mis omakorda viivad tööde viibimiseni. Indreku sõnul on oluline aru saada, et mitte läbipaistva suhtluse korral kannatame enim just ise ruumi kasutajatena. Vaidlustest tekkivad tööde viibimised võivad tähendada, et liiklusohtliku teelõigu või ristmiku ümberehituse tööd ei valmi õigel ajal ning seetõttu võivad juhtuda inimkahjudega õnnetused.
Inimelule aga hinda külge panna ei saa.
Nii palju probleeme, millised on lahendused?
„Kvaliteetselt teostatud 3D ja BIM mudelid on kindlasti suur osa lahendusest. Meie poolt tehtavad pinnamudelid on ehitajatele koheselt kasutatavad ning ehitajal ei ole vajalik teha täiendavat tööd, võimaldades kiirelt ka ehitustöödega algust teha. BIM mudelitele lisatud atribuutinfot saab ideaalis kasutada ehituses, hoolduses, haldamises ja järgmises projekteerimise faasis. Lisatud info kogutakse vastavatesse andmebaasidesse ning tulevikus, kui antud ehitus vajab taastamist või remonti on juba kogu tehtud töö ja materjalide info olemas. Nii on seda ka lihtne analüüsida. Hooldajad saaksid seda infot samuti uuendada ning kaasajastada vastavalt läbiviidud ajakorralistele hooldustöödele. See tähendaks, et tulevikus oleks info kohe olemas ka projekteerijal, juhuks kui on vaja antud projekti uuesti teostada või rekonstrueerida,“ jagab Indrek võimalikke lahendusi.
„Praegu on antud info erinevatel osapooltel, kuid seda ei jagata. Puudub arusaam info liigutamise struktuuri olulisusest.“
Kuidas jõuda kõigi osapooltega BIM lahenduste kasutamiseni?
Praeguseks on teadlikkus BIM võimalustest olemas, aga segadust tekitab nende rakendamine. Kõige suurem probleem seisneb selles, et riiklikult ei ole suudetud valida ja rakendada ühtset andmete klassifikatsiooni. Klassifikatsioon tähendab, et kogu lisatav atribuutinfo “räägib sama keelt”. Erinevad osapooled lisavad infot samade reeglite alusel. Seeläbi on andmeid võimalik automaatselt kasutada, töödelda, ning vajadusel ka andmebaasidesse edasi kanda. “Oleme faasis, kus otsime alles õiget lahendust, kuid samas juba nõutakse atribuutinfo lisamist. Seda tehakse kahjuks erinevate nõuete alusel. See tekitab omakorda täiendavat ressursside kulutamist. See, mis me praegu teeme on ju tuleviku nimel. Kui suure pildi tegevuskava ja raamistik oleks paigas, aitaks see kaasa ka edasiste kokkulepete sõlmimisele. Igasugune tegevus peaks olema läbimõeldud ja hästi planeeritud. Läbipaistvus on seal oluline komponent,“ mõtiskleb Indrek.
Läbipaistvus valdkonnas tagaks võimaluse muuta meie kõigi igapäevast elukeskkonda kaunimaks, puhtamaks ning ohutumaks. Vabaneks ressurssi, mida saaks paremini kasutada. Paraneks ka kõikide valdkonnaga seotud isikute läbisaamine, seeläbi ka nende elu ja viis kuidas oma tööd tehakse. Kaotada ei ole midagi, võita aga äärmiselt palju.