Priidu Kooskora: „Me kõik soovime paremat elamis- ning liikumiskeskkonda. Projekteerijatena loome väärtust läbi projektide, BIM on sealjuures kas osa protsessist või abivahend.“
Roadplan OÜ projekteerija ning juhatuse liige Priidu Kooskora on volitatud teedeinsener tase 8. Tema huvi projekteerimise vastu pärineb nooruspõlvest, nähes kõrvalt, kuidas isa samas valdkonnas tegutses. Põnevust tekitab temas ka IT valdkond.
BIM tähtede kombinatsioon on Priidu sõnul juba iseenesest laialivalguv, sisaldades palju erinevaid teemasid. Inglise keeles on antud lühendil kaks peamist definitsiooni: Building Information Modeling ja Building Information Management. On neid, kes mõistavad BIMi kui vaid 3D objekti ehk mudelit, teisi, kes vaatlevad seda pelgalt kui andmekogu ning ka neid, kes näevad seda kui protsessi. Lisaks on suur hulk valdkonnas tegutsevaid inimesi, kes ei oskagi seisukohta võtta, sest puudub arusaam sellest, mida antud mõiste suuremas pildis tähendab. Priidu selgitab, et tema näeb BIMi pigem kommunikatsiooni protsessina:
„Me tegeleme ikkagi projekteerimisega, see pole muutunud, olenemata sellest, kas on BIM või ei ole.
Tegu on lisavõimalustega tänu tehnoloogia arengule, mis aitab luua seoseid. Ühtlasi aitab see parandada ka kommunikatsiooni, mis iganes kujul see poleks, kas andmetena, 3D mudeli või nende kahe kombinatsioonina.“
Varasemalt pidid projekteerijad joonistama projektile käsitsi lõikeid, arvutama kõrguseid ning saatma neid tuletisi projektist ülevaatuseks ka teistele asjaosalistele, mis võis keerukate asjade puhul tekitada omajagu mitmeti mõistmist. Tänaseks on olukord tänu BIMile tunduvalt lihtsam. Luues 3D mudeli, saab sellel märkida võimalikud konfliktkohad ning edastades sellesama mudeli teisele projekteerijale, mõistame üksteise lahendusi paremini. Igasugune ajavõit on piiratud ressursiga valdkonnas hinnaline. Arvestades seejuures sellega, et ka mudelite koostamisele kulub oma ressurss ning seda ressurssi tuleb mõistlikult kasutada.
BIMi on tegelikult võimalik kasutada kogu projekti elukaare ulatuses.
Fookus jääb Priidu sõnul tihti kinni aga ainult ühte faasi, kas ehitamise, projekteerimise või haldamise peale ja nii ei ole võimalik saavutada täit potentsiaali. „Tihti me ei tea, mida on vaja teistel projektis osalevatel osapooltel. Meie lahendame projekteerimise osas oma probleeme, teeme parimal võimalikul viisil töölõigu ära ning anname selle siis edasi. Ehitaja võib tehtut vaadata ja mõelda endamisi, et tal ei ole pooltki seda infot vaja ja seda, mida oleks vaja, pole talle esitatud. Tihti ei osata ka vajalikke asju küsida hing hakatakse ise tegema sama asja, mis juba varasemas faasis tehtud.
Meile ei meeldi samuti projekteerimise käigus teha midagi, mida tegelikult kellelgi vaja pole.
Et seda vältida, peame teadma, millised on erinevate osapoolte vajadused. Kui on liialt palju andmeid seal, kus neid vaja pole ja päris oluline jäänud tähelepanuta, siis on kogu see töö on lihtsalt puhas ajaraiskamine,“ leiab Priidu.
Kuidas näeb hetkeolukorras välja andmete hoiustamine?
„Hetkel on valdkonnas andmete hoiustamine ja kasutamine ausalt öeldes paras õudusunenägu. Andmed erinevates kohtades ja erinevate osapoolte käes laiali, väga suures osas dubleeritud, osad paberil, osad joonistel, kindlasti on mõne asja kohta ka mudel, aga tihtilugu keegi ei tea kus see on ja kuidas sellele ligi pääseb. Tundub ju nagu mõistlik valida pigem mingisugune ühtne kord, süsteem. See on juba piisav põhjus iseenesest, et kasutada BIMi ja sellega kaasnevaid protsesse.“
Kes peaks vastutama BIMi kasutuselevõtuga seotu eest?
Transpordiametil võiks siinkohal olla oluline roll mängida, vähemalt teede valdkonnas, sest nemad tegelevad kogu elukaarega: projekteerimisega, ehitamisega, hooldamisega, remondiga, teedevõrgu haldamisega. Priidu arvates oleks loogiline, kui sisend BIMiga seotud vajaduste kohta tuleks just sealt. Sõnastades oma soovid ja vajadused annab see ka teistele protsessi osapooltele palju selgema indikatsiooni, millega tegelema peaks. Siis tekib juba võimalus vaadata, mil moel ning millises ulatuses igaüks kaasa aidata saaks.
„Me peame teadma MIKS me midagi teeme, mida saavutada tahame,“
sõnastab Priidu põhiküsimuse. „Kui see MIKS ei ole strateegilisest vaatest sõnastatud ja korrektselt kommunikeeritud, siis meil pole tegelikkuses mitte midagi millele tugineda. Väga raske on hoida motivatsiooni, tehes midagi, mida kellelgi vaja pole pelgalt seepärast, et lepingus seisab see kirjas,“ selgitab Priidu hetkeolukorda ning BIMi võimaluste kasutamata jätmist. Igasugune edasiminek nõuaks suhtumise ja väärtuste muutumist, see omakorda eeldab tihedat koostööd. Ideaalmaailmas oleksid kõik eelpool nimetatud aspektid läbi mõeldud ning otsused vastu võetud, siis saaksid kõik tegeleda sellega, mis on nende töö ning millega nad väärtust loovad. Tekiks võimalus panustada oma aega sinna, kus see tõeliselt oluline on. Tulemina saaks sama ajaga teha inimestele väärtuslikuma eluruumi, panustajad tunneksid end väärtuslikemana ning see annaks omakorda võimaluse sünergia tekkeks.
„Tore oleks öelda, et me kõik peaksime vastutama BIMi kasutuselevõtuga seonduva eest. Roadplanis oleme proovinud seda ka teha, andes järjepidevalt tagasisidet, küsides küsimusi, miks ja kas midagi üldse tegema peaks. Võibolla see paneb inimesi mõtlema, mitte vaid lepingus näpuga järge ajama.
Võibolla see paneb inimesi mõtlema, mitte vaid lepingus näpuga järge ajama. Vahel tekib ka frustratsioon, et kaua me sellest räägime ilma edasiste käikude ja lahendita,“
möönab Priidu aastatepikkuseid pingutusi kirjeldades. Edasi selgitab mees, et suuremates riikides ja ettevõtetes on aru saadud BIM Manageri töökoha tähtsusest. Need on inimesed, kelle igapäevatöö on tegeleda BIM lahenduste pakkumisega, arendamisega ning ka vajalike koolitustöödega. Eesti ettevõtted ja avaliku sektori ametid on küllaltki väikesed ja ressursi puudus on väga suur, seetõttu ei raatsita selliseid ametikohti luua. Tihti oleks tarvis selleks lausa eraldi meeskonda. Iga projekteerija ei peaks kohe kindlasti tundma kõiki tarkvarasid ja igat protsessi nüanssi. Üllataval kombel on just eratellijad (peamiselt hoonete põhiselt arendajad) need, kellel on laiemad teadmised BIMi kasuteguritest ning ühtlasi näitavad nad ka selle kasutamisel rohkem initsiatiivi. Siin mängib kindlasti rolli ka see, et BIM metoodika on hoonete valdkonnas oluliselt kauem teemaks olnud kui mujal.
Nende puhul, kel puudub selge arusaam BIMi olemusest, on kõhklemist ja vastumeelsust rohkem.
Hirme on kindlasti mitmeid ning nende maandamine ja uutmoodi protsessidega harjumine võtab paratamatult oma aja. Tegelikult on siin taaskord märksõnaks koostöö ning teineteise mõistmise parendamine tellija, ehitaja, hooldaja ning töövõtja vahel.
Lõpetuseks ütleb Priidu: „Positiivne kogemus on reeglina see, mis lisab indu juurde. Seega on ääretult oluline, et me looksime ka enda ettevõtete sees nn positiivseid kasutuskogemusi seoses BIMiga. Tegelikult peaksid püüdma kõik valdkonna esindajad seda teha, sest BIMi näol on tegu väga kasuliku tööriistaga, mis aitaks kokkuvõttes meil hoida kokku nii aega kui väärtuslikku ressurssi.“