Kristel Liblik on Roadplanis teede projekteerijana töötanud juba 7 aastat. Hetkel on tal pooleli TalTechi teede- ja sillaehituse magistriõpingud, kuid enne seda sai Kristel magistrikraadi maastikudisaini erialal. Linnakeskkonna teemad ja projektid on talle eriti südamelähedased ning just nendega ta ka igapäevaselt Roadplanis tegeleb. Tihti aga peab kurbusega nägema, et kui tellijal puudub pikem perspektiiv ja plaan, siis saab ajutistest lahendustest pikaajaline reaalsus.
Linnaliikluse planeerimine on üha enam kasvav väljakutse, millega soovitakse lahendada mitmeid probleeme. Olulisi aspekte, mida tuleb kaaluda, on palju ja tulemus oleneb suuresti sellest, kas lähtume teede projekteerimisel linnakeskkonnas eelkõige mootorsõidukitest, kergliiklejatest või hoopiski elurikkusest. Kõik on olulised, kuid ära ei saa unustada ka asjaolu, et tihti on linnakeskkond juba välja kujunenud ning lõputult ruumi ei ole- sein on ees. Seega alati ei suudeta tagada kõigile osapooltele heal tasemel ruumi ning tuleb leida erinevaid huve tasakaalustatult arvestav lahendus.
Järjest rohkem on linnade transpordi planeerimises au sees kergliiklejad ja tegeletakse nende teekondade planeerimisega.
„Siinkohal me ei saa vaadelda väikest töölõiku, et lahendada suurt probleemi,“
sõnab Kristel.
„Jalgsi käimise ja jalgrattaliikluse edendamine eeldab suuremat ja terviklikumat lähenemist. Terviklik lõpplahendus eeldab paljude teelõikude muutmist ning oluline on ka teekonna algus- ja sihtpunktide kujundus,“ selgitab Kristel planeerimise keerukust. Seega on oluline pikem perspektiiv ja plaan, mis peaks paigas olema kohaliku omavalitsuse tasandil. Linnaplaneerimise eesmärgid ja eelistused ei tohiks sõltuda parasjagu võimul olevast valitsusest. „Kui on paigas pikem perspektiiv ning plaan, siis ei loobiks me raha tuulde. Õigesti planeerides saaks ressursse oluliselt paremini ära kasutada,“ leiab Kristel. Tänasel päeval on see eriti oluline ka muidugi ehitusmaterjalide tarneraskuste ja ehitushindade pideva tõusu tõttu.
Kokkuvõttes kulud kasvavad, kuid tulud mitte ja seda olulisem peaks olema kõikide otsuste hoolikas analüüs. Isegi kui esialgu nii ei arvata, siis on läbi mõtlemata ning kiired otsused teede puhul pahatihti pikaajalised lahendused.
Eskiisprojekt on Kristeli sõnul üks väga hea moodus, kuidas hakata linnakeskkonda kujundama laiemalt. See on võimalus vaadelda suuremat pilti ning analüüsida läbi erinevad võimalikud lahendused. Tulemusena võiks tekkida plaan, nägemus ja arusaam, mis, kuidas ning mis järjekorras peaks tegevused edasi toimuma. Paraku aga on kogemus näidanud, et hoolikalt valmistatud eskiis ja sellele järgnev projekt rändab tihtipeale ka riiulile nurka. „Teed eskiisi ja seejärel projekti südame ja hingega ning oled justkui suutnud välja töötada lahenduse, mis sobib võimalikult suurele hulgale osapooltest. Siis aga selgub, et ehituseks raha siiski nii palju ei ole ja nii läheb see projekt riiulile seisma. See ei ole küll muidugi maailma lõpp, aga halb on see, et selle asemel tehakse ära ikkagi nö odavam versioon – sest midagi tuleb teha – ja just selliste versioonide puhul kannatavad enamasti suuremal või vähemal määral kõik ruumi kasutajad,“ kirjeldab Kristel reaalsust, rõhutades tegevuste läbimõtlemise olulisust.
Näitena toob Kristel projekti, mille eskiis oli teostatud väga hästi ja läbimõeldult ning edasisi projekteerimise töid alustades oli enesekindlus laes, sest lahendus oli paigas. Siiski selgus avakoosolekule minnes, et rahastusest jääb puudu ning vaja oleks hoopiski väiksema mahulist ning seeläbi vähem kulukamat projekti. „Tegime lõpuks siis nö ajutise lahenduse, mis paraku tõele au andes jääb sinna suure tõenäosusega ikkagi väga pikaks ajaks.
Lõpuks tekib tunne, et meil on koos kogu linnaruum ajutistest lahendustest ning korralikku tervikut ei ole.“
Siinkohal rõhutab ta, et pikema perspektiivita ei ole ajutised lahendused enam ajutised, mistõttu tuleks veelgi hoolikamalt kõik otsused läbi mõelda. „Arvestades seda, millised ajad meil hetkel ehituses on, tuleks uisapäisa tegutsemine asendada rahuliku kaalutlemisega. Seda peaksid silmas pidama eelkõige just tellijad. Kui midagi teha, siis teha seda ühe korra ja korralikult,“ võtab Kristel oma mõtted kokku.