Roadplan OÜ projekteerija Andri Veskimets veedab oma tööaja teeprojekte koostades. Muuhulgas juhendab ta ka noorprojekteerijaid. Andri on põhjaliku natuuriga, mistõttu võib kindel olla, et ükskõik milline projekt ka ees ei ootaks, on eeltöö tal juba tehtud. Just eeltööd peabki ta edu võtmeks.
Selleks, et projekteerimise valdkonnas erinevate osapoolte omavahelise koostöö võimaluste üle arutleda, tuleb esmalt uurida ka nende eesmärke.
Millised on erinevate osapoolte eesmärgid?
Andri sõnul on tellijate eesmärk saavutada tarbijale meelepärane ja ilus lõpplahendus. Olgu tegu siis äri- või kaubanduskeskuse, lao- või parkimisplatsi vms rajatisega. Kasumi teenimise huvides on oluline, et lõpptarbija oleks rahul. Projekteerija eesmärk on luua lahendus, mis on turvaline, sobib oludesse ja võtab tellija poolt soovitud aspekte arvesse. Ehitaja eesmärk on aga projekti lahendus edukalt realiseerida.
Kõik osapooled soovivad kindlasti teenida mingit osa kasumist, seega ei saa seda pidada ühise koostöö parendamisel eesmärgiks. See on pigem igaühe individuaalne eesmärk. Sellest lähtuvalt peaks Andri arvates ühine eesmärk olema objekt ise ehk tahe teostada objekt parimal võimalikul moel nii lõpptarbija kui kõikide teiste osapoolte jaoks.
Kui fookus on suunatud kasumi teenimisele, siis võib projekti juba eos problemaatiliseks lugeda teab Andri
„Juhul kui tellija keskendub rahale, lootes võimalikult vähesega saavutada võimalikult palju, siis on suur tõenäosus, et hakatakse millegi pealt kokku hoidma – näiteks uuringutelt.“
Puudlikud uuringud tähendavad puudulikke lähteandmeid, mis hakkavad projektimeeskonnale peavalu põhjustama, käivitades muuhulgas ka edasiste probleemide jada. Projekteerija kvalifikatsioon mängib seejuures vähest rolli – kui näiteks geodeetilised või geoloogilised uuringud tegelikule olukorrale ei vasta, ilmuvad seni varjus olnud puudused välja isegi siis, kui paberil tundus kõik korrektne. Kuid selliste probleemide ilmnemisel on lihtsateks lahendusteks tõenäoliselt juba liiga hilja ning paratamatult tähendab see projekti osapooltele lisakulusid. Sellele järgneb süüdlaste otsimine, kus kõige tõenäolisemalt vaadatakse just projekteerija otsa. Ja põhjusega – tema ju selle lahenduse paberile kandis. Projekteerijale tähendab selline olukord, et selleks ajaks juba tõenäoliselt unustusehõlma vajunud projekti tuleb uuesti süvenema hakata ning üritada leida lahendusi olukorras, kus osapooled enam kuigi koostööaltid olla ei pruugi.
Milline on lahendus?
Eelpool nimetatud olukord ei ole kindlasti koht, kust üks projekteerija ega ka ükski teine projekti osapool ennast leida sooviks.
“Alati tuleb vajalikesse uuringutesse piisavas mahus investeerida, sest näilise kokkuhoiuga projekti algfaasis võib hiljem valusalt näppu lõigata,”
on Andril siinkohal tellijale hea soovitus.
See võimaldab maandada riske ning taandada projekti õnnestumise projekteerija enda oskustele ning kvalifikatsioonile. Kahtlemata on just projekteerija see, kes võiks ja peaks tellijale sellekohased ettepanekud tegema ning vajadusel konsulteerima teades, et kokkuvõttes jääb sellest ka temal endal suur hulk probleeme olemata. Roadplan on seejuures ka koostanud oma tellimiskirjad nii geodeetiliste- kui ka geoloogiliste uuringute tarbeks, et kõik oluline oleks uuringutes kajastatud. Vaid nii saab tagada uuringute kvaliteedi usaldusväärsetele koostööpartneritele. Klientide poolt saadud lähteandmed on aga tihtipeale kas aegunud või pinnapealselt läbi viidud.
Näitena toob Andri objekti, kus tellija poolne alusplaan ei vastanud kõrgusandmete poolest tegelikule olukorrale. Paberi peal paistis kõik korrektne, ent ehituse käigus selgus tõsiasi, et maapind on kogu projektala ulatuses 6 cm madalamal võrreldes alusplaanil mõõdistatuga. See võib küll tunduda tühise numbrina, kuid suure platsi lõikes tähendab see ehitajale suurt täitemahu erinevust ning ühtlasi ka suurt lisakulu, mida tellija talle meelsasti kompenseerida ei soovi. See summa hõlmab endas juba näiteks mitut kvaliteetset geodeetilist alusplaani, mille pealt esialgu kokku üritati hoida.
See on üks näide paljudest, kus uuringute mahu ja kvaliteedi pealt mitte kokku hoides oleks lõppkokkuvõttes hoopis suurem kulutus tegemata jäänud. Loomulikult võib probleeme ning ettenägematuid olukordi ilmneda ka siis, kui uuringud on korralikud, kuid sellisel juhul on neile tavaliselt ka lihtsad lahendused. “Oluline on, et tellija ja projekteerija vaheline suhtlus klapiks ning muidugi ka projekteerija oskus oma seisukohti põhjendada, kuid see kõik eeldab, et projekti osapooled oleksid samal lainel ning eesmärk üks – objekt parimal võimalikul moel valmis saada,” jagab Andri.
Tagasisidestamine on samuti oluline osa. Kõik osapooled peaksid olema avatud ettepanekutele, arutlusele ning läbirääkimistele, sest kõigil on teistelt midagi õppida ning kõikide tööprotsessides on omad nüansid, mida teised osapooled arvesse peaksid võtma. Vahel on vaja tellija tähelepanu ka liiklusohutusele juhtida. Praktika näitab, et sellega ei osata või ei taheta tihtipeale arvestada. Ka projekte kinnitavad omavalitsuste spetsialistid ei näe teinekord kõiki projektidega kaasnevaid liiklusalaseid mõjusid või neist tingitud potentsiaalseid ohte.
“Ohutuse osas ei saa lubada järeleandmisi,“
kirjeldab Andri erinevate osapoolte avatud suhtlemise olulisust.
Kui jama on juba käes, mis siis saab?
Suhtlus tellija ning ehitajaga käib Andri sõnul läbi projektijuhi. Ehitusel tekkinud küsimusest või seal ilmnenud probleemist teavitatakse esmalt just teda. Projektijuht edastab info seejärel projekteerijale. Projekteerija avab seepeale projekti, kõrvutab ehitusplatsilt saadud infot projekti lähteandmetega ning annab omapoolse selgituse, millest tingituna selline olukord tekkis. Seepeale asutakse otsima lahendust – kui projekteerija poolne selgitus on piisav, läheb ehitus senises tempos edasi, kuid võib tekkida ka vajadus projekti muudatuse järele. Suurem osa probleeme tulenevadki lähteandmete mittevastavusest reaalse olukorraga, mille puhul jäävad probleemi üldjuhul edasi lahendama tellija ning ehitaja. Igal juhul tähendab iga selline tõstatatud küsimus või probleem täiendavat aja- ning närvikulu, mistõttu teeb Andri palju tööd selle nimel, et taolisi olukordi vältida.
“Eeltöö on A ja O. Vigu ei saa lubada, sest kui probleemid tekivad, siis otsitakse need vead kiirelt välja ja konverteeritakse üle rahalisse väärtusse, mida tellijalt varmalt välja nõudma hakatakse.”
Millised on Andri arvates olulised tugevused, mis projekteerijal peaksid olema?
“Projekteerija peab justkui seisma kõigi huvide eest. Oluline on võimekus analüüsida materjali, koguda infot ning keskenduda detailidele. Vajalik on kindlasti ka enesejuhtimisoskus, sest tihti tuleb laveerida mitme erineva projekti vahel. Oluline on prioriteete silmas pidades ajakava paika panna nii, et kõik saaks õigeaegselt tehtud,” sõnab Andri.
Lõpetuseks jagab Andri ka üht värvikamat näidet väljakutsetest. Harjumaal asuva linna peatänaval valitses nimelt tõeline sasipundar. Väikese ala peale olid kokku koondunud kaubanduskeskused, tanklad, bussijaam ning ristuvad tänavad, mis ümberkaudsetele elamupiirkondadele juurdepääse tagasid. Lisaks olid vastu võetud planeeringud, mis juba niigi konfliktirohkele teelõigule lisanduvate tänavate näol veel täiendavat liiklust juurde tooksid.
Projektimeeskonna tööülesandeks oli sasipundar liiklusohutuse aspektist lahendada. Ühel pool seisid seega tellija ning Roadplan, teisel pool arendajad ning kinnistuomanikud. Eesmärk oli leida lahendus, mis arvestaks kõikide osapooltega, kuid paratamatult sellises olukorras lihtsaid lahendusi pole ning osapooltel tuleb liiklusohutuse tagamiseks teha kompromisse. Seega vaidlusi ning teravat vastuseisu maaomanikega oli palju.
Koos Roadplani meeskonnaga esitati ettepanekud võimalike lahenduste osas, mis peaksid olema lähtealuseks teelõiguga seonduvatel edasistel tegevustel tagamaks kõikide osapoolte huvid ning samaaegselt ka ohutu liikluskeskkonna. Veidi aega hiljem aga kontakteerus nendega arendaja, kes soovis rajatavat kaubanduskeskust liita eelpool nimetatud sasipuntraga, lahendamata seejuures nende poolt varasemalt tõstatatud probleeme. „Meie eesmärk on muuta keskkonda paremaks ja turvalisemaks ning kuna me nägime, et antud tööga muudaksime me sealse olukorra veelgi keerulisemaks, ei saanud me laekunud päringut vastu võtta. Poleks olnud eetiline hakata seisma lahenduse eest, mis meie poolt varasemalt esitatud põhimõtete ning lahenduste osas kooskõlas poleks.
Pea neli aastat tagasi Roadplani meeskonnaga liitudes oligi minu jaoks äärmiselt oluline ka see, et siin juletakse öelda vajadusel “ei”. Kui me näeme, et soovitud lahendusega me liiklusohutuse suurendamise asemel seda hoopis vähendame, siis me seda vastu võtta ei saa.” selgitab Andri.