Indrek Oden: „Ma ei usu asjade ära viskamisse ja raiskamisse. Kui on midagi, mis aitab töö kiiremini ära teha, säästes seeläbi ressursse, siis olen esimene, kes seda kasutusele soovib võtta. Me tahame Roadplaniga olla abiks konsulteerides ja nõustades, kuidas asju paremini teha.“
Ressursiks võib Indreku sõnul lugeda aega, raha ja materjale ning eraldi tasub välja tuua ka inimloomusest tulenevaid emotsioone. Aja alla tuleb arvestada kõikide osapoolte (tellijate, ehitajate, projekteerijate ja hooldajate) tegevustega kaasnevat ajakulu. Aega saab ühtlasi konverteerida rahaks, sest iga tegevus maksab, kaasa arvatud vigade parandamine. Materjalide puhul peab jälgima, et nende kasutamine oleks efektiivne ja säästlik.
Samuti on inimeste närvikulu midagi, mida küll otseselt mõõta ei saa, kuid siiski omab väga olulist osa protsessist.
On väga suur vahe, kas kogu projekteerimise protsess viiakse läbi pingevabalt või stressirohkelt. „Elame Eestis, mis on väike riik. Meil on väike rahvus ja piiratud turg, kogu töö peame aga ühiselt oma jõududega tehtud saama. Valdkonnas on kindlasti kvalifitseeritud inimressurssi rohkelt puudu. Lisaks on limiteeritud arv spetsialiste jaotatud tellijate, ehitajate, projekteerijate ning hooldajate vahel. Kõigil on 24 tundi ööpäevas, mistõttu on äärmiselt oluline ressursse efektiivselt rakendada,“ selgitab Indrek.
Suurimad finantside tuulde laskmised saavad alguse riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasemel just nimelt seetõttu, et otsuseid ja plaane muudetakse kogu aeg ja puudub pikaajaline vaade.
Eelmine valitsus võttis vastu otsuse teha põhimaanteed 4-realiseks. Projekteerimise protsess lükati käima, kuid tänaseks on plaanid muutunud. Projekteerimine käib küll edasi, kuid puudub info selle kohta, kas projektid tegelikult ka ehitusse jõuavad. Indreku sõnul oleks lahendus see, kui kõik osapooled suudaksid näha suurt pilti ja visiooni, kuhu soovitakse elukeskkonna ja infrastruktuuriga jõuda. Seda ei tohiks mõjutada poliitilised jõud või eelarveline surve.
Vaadeldes veidi kitsamat pilti, tuleb minna tagasi töö alguse ja lähteülesande juurde. Lähteülesandest oleme rääkinud ka eelnevates artiklites, aga siinkohal tahan välja tuua seda, et kõik nõuded, mis on lähteülesandes toodud, lähevad lepingusse kirja ning seeläbi tekib töövõtjal kohustus neid täita olenemata sellest, kas need on antud projekti puhul ka tegelikult asjakohased.
Projekteerimistööde tellimise ajal ei suudeta tihti aru saada, mis tööd on antud projekti eesmärgi täitmiseks päriselt vajalikud. Seetõttu nõutakse hanke käigus igaks juhuks rohkem.
Mõnikord selgub tööde koostamise käigus, et mõni lepingus nõutud töö osa ei anna töö eesmärki silmas pidades mitte mingit efekti.
Samas kulutab töö osa täitmine oluliselt ressursse. Kui töövõtja teeb ettepaneku tühistada mitte vajaliku töö osa täitmine, on tihti tellija vastuseks, et tuleb teha, sest lepingus on nii kirjas. Indrek leiab, et see on niigi piiratud ressursside kuritarvitamine.
Ressursi raiskamine toimub pahatihti ka töö koostamise käigus. Soovitakse sisse viia muudatusi, kui projekt on valmis või lõppstaadiumis. „Projekti ümbertegemine on kõige ajakulukam, stressirohkem ülesanne. Muudatuste tegemisel on väga suur oht, et tekib nö “näpuviga”, mis võib ehitustööde käigus väga kalliks maksma minna. Seetõttu on oluline, et kõik seotud osapooled oleksid õigeaegselt kaasatud, et saaks juba protsessi kestel parandusi teha ja ettepanekuid arvesse võtta. Lisaks on igapäevane reaalsus, et tellijad ei soovi muudatuste eest tasuda, käsitledes kõiki “muudatusi” kui “puuduseid”. Projekti läbiviimiseks on samas planeeritud konkreetne aeg ja ressurss ning lepingus on tavapäraselt ettenähtud ka tööde teostamiseks ajagraafik, mis dikteerib töö tempo. Muudatused projekti lõppstaadiumis mõjutavad ajagraafikut ning tihti ei ole tellija valmis ajagraafikut muutma.
Positiivse külje pealt toob Indrek välja, et Transpordiamet tegeleb enda tööde hankimise alusdokumentide kohta tagasiside kogumisega ja nende paremaks muutmisega.
Töövoo ning protsesside mõistmine on oluline osa ressursi säästmisel. Mõistes protsesse ja seoseid, on võimalik väikeste muudatustega muuta kogu protsess efektiivsemaks.
Näitena saab tuua meie poolt neli aastat tagasi geodeetidele koostatud tellimiskirja, kus seisis nõue, mis kohustas geodeete koostama 3D maapinnamudelit. Varasemalt tegi seda projekteerija, lähtudes geodeetide poolt mõõdistatud andmetest. Kuid projekteerija ei käi ise väljas mõõtmas, mistõttu ei näe ta ka tegelikku situatsiooni. Seetõttu võib projekteerija tõlgendada mõõdistust valesti ning tekivad väärad lähteandmed. Esialgu kohtas selline nõue muidugi vastupanu, kuid tänaseks on loomulik osa topo-geodeetilisest uuringust. Väike tellimiskiri muutis valdkonda. Sarnase tellimiskirja oleme koostanud ka geoloogiliste uuringute hankimiseks, näitamaks mil moel soovitame andmeid kätte saada.
Ressursi kokkuhoidmisele aitaks kaasa ka ühiste infokeskkondade kasutuselevõtt. See võimaldaks osapooltel ühes kohas hoida ja käidelda projektidega seotud olulisi andmeid.
Ei ole saladus, et Roadplanis ollakse 3D ja BIM projekteerimise usku. „Oleme näinud palju vaeva, et tellijad näeksid 3D ja BIM projekteerimises peituvat ressursside säästu. Antud hetkel suurt pilti veel ei nähta, sest ei mõisteta töövoogude seoseid rajatiste elukaare vaates. Rajatise elukaare all pean silmas planeerimist, projekteerimist, ehitamist ja haldamist. Rajatise elukaare andmete vaates, ei ole hetkel veel suudetud aru saada, kelle poolt, millal, milliseid andmeid on vajalik ja optimaalne lisada. Seda on takistanud ka üle Eestilise ühtse andmete klassifikatsiooni puudumine.
3D ja BIM nõuded vajavad üle Eesti ühtlustamist, et need oleksid loodavad erinevates staadiumites ning toetuksid ühtsele klassifikatsioonile.
3D ning BIM projekteerimine ja nende põhised töövood säästavad ressurssi, kui neid rakendada suurt pilti ja eesmärki silmas pidades,“ selgitab Indrek.
Kes peaks ühtlustamisega tegelema?
Üks asi on nõuete kokkuleppimine, teine aga praktika. Sektoris valitseb tööjõupuudus. Aega napib kõigil, sest töö on vaja ära teha. Igal aastal oleks võimalik säästa miljoneid eurosid rahaliselt ja ka ajaliselt, kui riik võtaks antud ülesande endale südameasjaks. Sellest hoolimata tegutsetakse Roadplanis edasi missiooniga panna valdkonna arendamisele igal võimalikul viisil õlg alla.