Riho on Roadplan OÜ asutajaliige ning tegevjuht. Riho on oma töös strateegiliselt kaalutlev, alati suuremat pilti vaatlev ja parima võimaliku lahenduse poole püüdlev. Igapäevatöös motiveerib Rihot tänapäevase tehnoloogia kasutamine Roadplanis ja läbi selle teha samm edasi tuleviku suunas, mis viiksid suurte sammudeni valdkonnas.
Meie valdkonna sektoris räägitakse väga palju mütoloogilisest olendist nimega tark tellija. Kõik räägivad, aga näinud ei ole justkui keegi ja kõikidel on targast tellijast oma ettekujutus ning pole olemas täpset definitsiooni kirjeldamaks targa tellija omadusi ja käitumisviisi. Kui lüüa otsingufraas „tark tellija“ Google-sse, viskab tulemuseks ette väärtuspõhiste hangete koostamise, kui targa tellija välimääraja. Väärtuspõhiste hangete koostamine tähendab sisuliselt seda, et tellija on otsustanud valida parima pakkuja mitte ainult hinna alusel, vaid lähtudes ka tööde korralduskavast, vastutavatest isikutest ning muudest parameetritest, aga hange on siiski ainult projekti algusfaas.
„Minu jaoks on tark tellija see, kes teab, mida tahab, on valmis kasutama innovatiivsemaid lahendusi, soovib teha asju paremini ja keskendub olulisele, mitte ebavajalikule,“
iseloomustab Riho. „Praegu näitab praktika, et hankides küsitakse väga palju ebavajalikku, sest tellijal pole teadlikkust ja kui pole teadlikkust, ei ole tegu ka targa tellijaga.“
Kiirustamata ning läbimõeldult tegutsedes paraneb kindlasti projekti lõpptulemus ning on võimalik kokku hoida väärtuslikke ressursse nagu aeg ja raha. Samuti oleks erinevate osapoolte vahelistes suhetes vähem pingeid. Riho sõnul on Transpordiamet siinkohal õigel teel, samuti mõned kohalikud omavalitused. Eesmärk peaks kõigil osapooltel olema ühine ehk saavutada parim tulemus.
„Väärtustame leidlikkust ja uuendusmeelsust, seega kui tellija läheneb lähteülesandele teise nurga alt, siis see meile meeldib!“
Oleme omalt poolt koostanud kohalikele omavalitsustele abimaterjaliks põhjaliku hankejuhendi, mis on väga hea tööriist sõnastamaks lähteülesandeid põhjalikult, korrektselt ning läbimõeldult. Hankejuhendi eesmärk on, et kõik pakkumised oleks tehtud võrdsetel alustel ning omavalitsus saaks projekti, mille alusel valmib kvaliteetne lõpptulemus. Hiljuti sai antud teemal läbi viidud ka kohalike omavalitsuse esindajatele suunatud koolitus, kus osavõtt ja tagasiside oli väga positiivne ning tõdesime, et on neid, kes tahavad kaasa mõelda ja teadlikumalt projektidele läheneda.
Paraku on hetkel enamasti hangete alusmaterjalides püstitatud lahendamist vajavas lähteülesandes tihtilugu sees loogikavead, ebavajalik info ja ebarealistlikud tähtajad. Oleme viidanud hankemenetluse raames tihti sellele, et projekti või projekti erinevate osade ajaraamistik ei tundu realistlik. Vastuseks öeldakse aga, et ei pea pakkumises osalema, kui ei suuda tähtaegu täita. See aga peegeldab juba omakorda tellija teadmatust kogu protsessi ulatusest. Seda alates uuringutest kuni projekteerimise ning ehituseni välja. “Kui tellija on teadmatusest aega valesti planeerinud, siis ei saa eeldada, et projekteerija tõmbab jänese mütsist välja ja teeb imesid,“ selgitab Riho.
„Kui on konkurente, kes teevad hangetesse pakkumise ka siis kui seda pole võimalik ajaliselt teostada, siis meie seda ei tee. Meile läheb korda teenus ja kvaliteet, mida pakume ning me ei taha seda ebarealistlike ajaliinide pärast ära lörtsida,“ kirjeldab Riho Roadplanis valitsevaid tõekspidamisi.
„Me hoolime oma klientidest ning austame neid ja ka tähtaegu. Kui projekteerijat jätavad tähtajad külmaks, siis minu silmis ei ole see insenerina eetiline.“
Projekti kestel on samuti vajalik, et tellija pidevalt kaasa mõtleks. Keerukaks peab Riho näiteks olukorda, kus tellija ei võta kuulda teiste osapoolte arvamust. Seda ka siis, kui töö käigus selgub, et projekti jaoks on olemas parem lahendus, mis ühest küljest tähendab küll projekti muutuste tegemist, kuid teisest küljest täidab suuremat eesmärki. Vahel selgub projekti käigus ka sedagi, et rahastust ühtäkki enam ei ole, mis tähendab, et tegu maha visatud ajaga, mis kulus projekteerimisele ning uuringutele.
Lisaks võib juhtuda, et projekteerimise käigus muutub eesmärk sootuks, aga antud olukorra lahendamiseks ei tundu hetkel turul head praktikat olevat. Meie hinnangul on sellisel juhul mõistlikuks lahenduskäiguks lisatööde vormistamine või lepingu lõpetamine. Lisatööde maht on aga seaduse poolt piiratud, seega sellest ei pruugi piisata ja lepingu lõpetamist nähakse halvas valguses ning seetõttu proovib tellija tihti uut eesmärki suruda olemasoleva lepingu raamidesse, mis kindlasti pole hea ja jätkusuutlik lahendus.
Mõlemad olukorrad on lisaks projekteerija vaates väga demotiveerivad ning tema tahe projekti proaktiivselt panustada väheneb tunduvalt.
Antud olukordade lahendamist takistab kindlasti ka valdkonnas valitsev usaldamatus erinevate osapoolte vahel. Kui projekti raames selgub vajadus lisatööde järele, siis tellija tõrgub neid heaks kiitma, sest ei usaldata lisatööde tegelikku ulatust. Lisaks võib selline käitumine tuleneda ka tahtmatusest oma vigu tunnistada ning nende eest vastutust võtta. Sageli ei jõuta näiteks tellija enda poolt majasiseselt kokkuleppele, kes otsustab ning vastutab. Kui tellija majasisene segadus on suur, võib kindel olla, et ka segadus kandub ka projekti teostamisele ning kiireid lahendusi vajavad olukorrad venivad.
„Tellija võiks ja peaks võtma vastutuse hanget puudutavate teadmiste eest.
Sinna hulka kuulub uuringutele kuluv aeg, projekteerimise kiirus, tööde teostamine, kooskõlastamine jne. Kui tellija ei võta vastutust ja on segadus käsuliini osas, siis peame meie hakkama projekteerima kellegi teise genereeritud kaost,“ illustreerib Riho tekkivaid olukordi.
Olukorra parandamiseks tuleb kasuks enda arendamine ning teadmiste omandamine. Tasub süveneda nii riigisiseste kui ka välisriikide hangete seadustesse ja korraldamise praktikasse, tunda huvi valdkonna arendamise ning parendamise vastu ning väärtustada olulisi ressursse.
Julgustame kindlasti tellijaid kasutama väärtuspõhiseid hankeid, kus hinnatakse palju muid aspekte peale odavama hinna. See annab tellijale võimaluse valida hanke käigus parim tegija ja juba hanke käigus loksutada paika osapooltele sarnaselt mõistetav eesmärk ning lõpptulemusena võidavad kõik osapooled.
Mujal maailmas on populaarsust kogunud uudne, integreeritud projekti teostus, mille käigus koostatakse parima tulemuse saavutamise nimel meeskond tellijast, ehitajast ja projekteerijast. Ühiselt arutletakse, kuidas projekti kõige paremini teostada ning millised on parimad lahendused. Ka Eestis võetakse samalaadne hankeliik pilootprojektina üsna pea kasutusele ning ootused selles osas on suured.