Indrek Oden: „BIM mudelite korrektne ning korrapärane kasutamine aitaks lahendada väga palju olemasolevaid probleeme.“
Lühend BIM, ingliskeelsest väljendist Building Information Modeling, tekitab valdkonnas palju segadust. Enamjaolt räägitakse sellest kui mudelist, kuid olulisim osa on Indreku sõnul hoopis informatsioon. BIM tähendabki erineval kujul infot nii mudelite kui teksti tabelitena – see on kogum kõigest.
Teadupärast koosneb ehitise või rajatise elukaar tsüklitest ja BIM hõlmab endas kogu rajatise elukaart, võimaldades tagada erinevate etappide vahelist infovahetust ilma oluliste kadudeta.
Täna ei ole Eestis välja töötatud ühtseid töövoogusid ning see tähendab limiteeritud ressursi raiskamist.
Info elukaare erinevate etappide kohta võib asetseda erinevates kohtades ja erineval kujul, kuid mudelid ja info peaksid olema nö samas keeles. Praegusel juhul on erinevate tellijate järgi koostatud mudelid ja infomudelid kõik erinevates keeltes ning koostatud erinevatel alustel. Ühte andmebaasi lisades ei saa infot automatiseeritult omavahel siduda. Siin on Indreku sõnul võtmeks ühtne baaskeel ehk klassifikatsioon. See ei ole paraku Eestis veel paigas, kuid suund klassifikatsiooni valiku määratlemise poole on seatud. „Täna asume BIM arengu protsessi algusfaasis, kus teadlikkus BIM-ist ja selles sisalduvatest võimalustest on justkui olemas, kuid baas ning vundament on ladumata. Riik peab panema paika klassifikatsiooni ja nõuded ning seejärel need ka kohustuslikuks muutma. Kui nõuded on paigas ning tellijate poolt ka kasutusele võetud, siis saame rääkida andmebaaside ühendamisest ja automatiseerimisest,“ kirjeldab Indrek olevikku.
„On vaja muuta seadusi ja määrusi ning see on kahtlemata suur töö.
Kui saame riigitasandil kokkulepped nõuete osas paika, siis saab tekkida meid ümbritsevast keskkonnast digitaalne kaksik, kuhu on talletatud kõik ehitised ja rajatised – see info on ääretult väärtuslik.“
BIM üks võimalusi on lisada mudelite külge atribuutinfo/ metainfo. Seda saab võrrelda telefoniga pildistamisega, kus foto failile jäädvustub lisaks pildile ka metainfo pildistamise ajast, asukohast ja faili parameetritest. Näitena saab tuua, et ehitajatel on kohustus pidada objektipäevikut, kuhu läheb igapäevaselt kirja kogu ehitusobjektil toimuv. Dokumenteerida tuleb info selle kohta, milliste ilmastikuoludes ehitustööd toimusid ja milliseid materjale kasutati. Antud info tuleks ja saaks lisada teostusmudelitele. Teostusmudelid ja nendes sisalduva atribuutinfo saaks kanda vastavatesse andmebaasidesse. Nii on info talletatud ning järgmises projekteerimise staadiumis ei ole vajadust antud kohas uuringuid korrata. Info süsteemne kogumine loob eeldused tulevikus oluliselt paremate ja säästlikumate projektlahenduste koostamiseks. Ühtlasi säästab oluliselt uuringute koostamisele kuluvat ressurssi.
Soome infrastruktuuride BIM protsessid ja lahendused on suureks eeskujuks. Näitena saab tuua Helsingi, kus on juba olemas osaline digitaalne kaksik. Vaadates elukaare tsüklilisust ning rääkides andmebaasidest, annaks taoline info igas elukaare etapis olulise efekti ning lisavõimaluse, mida praegu ei ole. Planeerimise etapis oleks juba ette teada, milliseid materjale on varem kasutatud, et seeläbi leida paremaid ja optimaalsemaid lahendusi.
Varasema info põhjal saab koostada projekteerimiseks täpsema lähteülesande.
Projekteerimise faasis on andmebaasidest koheselt võimalik välja võtta kogu info varasemalt rajatud tehnovõrkude paiknemise, materjalide ja omanike kohta. Lisaks oleks andmebaasidest võimalik välja võtta info varasemalt rajatud teede ja nende materjalide osas ning ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta. Projekteerija saab info läbi töötada ning lähtuvalt tellija seatud projekti eesmärgist koostada ainult täpsustavad uuringud puuduva info hankimiseks. Eelnevalt kirjeldatud info vähendab märkimisväärselt projekti ehitamise käigus tekkivate ettenägemata tööde mahtu, sest ehitaja ei pea enam nö pimesi tegutsema ja lootma parimat. Kui kõikide maa-aluste tehnovõrkude täpne paiknemine on ehitajale teada, siis nende tahtmatult lõhkumise risk on oluliselt väiksem. See kiirendab ehituse protsessi ja säästab ressursse.
Kui ehitus on valmis, saab ehitaja koostada uuendatud infoga BIM teostusmudelid, tehes seda ühtse klassifikatsiooni ja nõuete alusel.
Edasi saab suurema vaevata kanda andmed andmebaasidesse, kus varasem info asendatakse uuendatud infoga. Teostusmudelitele saab lisada info, kuidas ja millal on vajalik välja ehitatud rajatist hooldada. Infrastruktuuri omanikel ja hooldajatel on võimalik luua andmebaasidele toetuvad süsteemid, mis saadavad aktiivseid teavitusi hoolduse või remonttööde vajadusest. Ühtlasi saab luua kontrollsüsteemi, et vajalik hooldus oleks õigeaegselt läbi viidud. Antud viisil tagatakse rajatise pikk eluiga. Muuhulgas annab see riigile süsteemse viisi teedevõrgu ja infrastruktuuri investeeringute pika vaate koostamiseks.
„See kõik oleks võimalik, kui oleks ühtne visioon, ühtne klassifikatsioon ja omavahel suhtlevad andmebaasid,“
lausub Indrek. „BIM mudelite ning digitaalse kaksiku kasutegur ja tegelikud võimalused on suuremad, kui suudame hetkel veel aduda.“ Aga selleks, et uut asja kasutusele võtta, peab keegi selle endale eksperttasemel selgeks tegema, et oma teadmisi siis edasi anda. Eeltöö on A ja O. Üleöö ei ole võimalik niivõrd suuri muudatusi sisse viia. See nõuab esialgu kõikide osapoolte koolitamist. Selgusetu on, kes seda tegema peaks, sest selleks kulub ohtralt motivatsiooni ja ressurssi, mida Eestis meie valdkonnas napib. Nagu öeldakse, siis aeg annab arutust.