Indrek Oden: „Erinevate tellijate, projekti koostajate, töövõtjatega on tehtud üle Eesti aastate jooksul ilmselt sadu geoloogilisi uuringuid, tihtipeale ka ühes ja samas asukohas. Küsimus on, miks me raiskame niigi vähest saadaval olevat ressurssi korduvate uuringute peale, kui tegelikkuses on meil kogu info olemas ning ootab vaid ühtsesse andmebaasi kokku kogumist. Saaksime siis uurida vaid neid piirkondi, mille kohta info puudu on.“
Uuringutest on projekteerija jaoks kõige tähtsam topo-geodeetiline uuring, mis on projekteerimisel aluseks. Teede ning rajatiste puhul on tähtsuselt teisel kohal geoloogiline uuring, mis on muuhulgas ka üks kulukamaid uuringuid. Lähtuvalt asjaolust, et maa alla me ei näe ning Eesti geoloogiline ehitus on küllaltki mitmekülgne, teostatakse uuringuid juhendite poolt ettemääratud kindlate vahemike tagant. Uuringu eesmärk on koguda vajalik info rajatiste ja katendite dimensioneerimiseks. Teede puhul on geoloogilised uuringud olulised ka seepärast, et nende alusel määratakse ehitustööde mahud. Saadakse info, kas ja kui palju on mittesobivaid pinnaseid, mis on vaja välja vahetada. See on ehituse eelarvestamiseks oluline teave ning aitab ühtlasi ehitajal riske minimeerida.
Geoloogilist uuringut saab alustada siis, kui topo-geodeetiline alusplaan on valmis ja kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega. Loa taotlemine on küllaltki ajakulukas protsess ja seejärel kulub aega veel välitööde teostamisele, puurkehadest proovide võtmisele ning laboris proovide katsetamisele. Laboreid on Eestis vähe ning need on enamasti ülekoormatud, mistõttu kasutatakse vahel naaberriikides asuvaid laboreid. Näiteks Rail Balticu projekti puhul tuli kolme aasta jooksul teha ära tohutus koguses uuringuid ning osad proovid saadeti lausa Kreeka laborisse. Teede ja rajatiste projekteerija ei saa hakata enne projekti koostama kui geoloogilise uuringu tulemused on käes
Kui saaks vaadelda juba samas asukohas varasemalt tehtud uuringuid, saavutaks sellega suure aja- ja rahavõidu.
Mõned aastat tagasi toimus Indreku algatusel Transpordiameti, Maa-ameti ning Eesti Geotehnika Ühingu vahel kohtumine, eesmärgiga arutada ühtse ehitusgeoloogilise andmebaasi loomise võimalusi. Imestus oli suur, kui Maa-ametilt tuli info, et andmebaas on juba olemas, lisage vaid andmeid. Siinkohal on oluline märkida, et juba alates 1. juulist 2015 on ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete elektroonsete koopiate esitamine Maa-ametile kohustuslik. Kohtumisel selgus aga põhjus, miks osad geoloogiliste uuringute koostajad ei väljasta enda andmeid Maa-ametile – uuringute koostajad käsitlevad uuringuid kui enda intellektuaalset omandit. Teisalt, kui geoloogid kõrvale jätta, siis iga avaliku sektori tellija puhul on projekteerijate kohustus, kes uuringud tellivad, anda kõik teostatud uuringud tellijale üle. Avaliku sektori tellijad peaksid seetõttu uuringud andmebaasi esitada, aga seda ei tehta. Samuti ei edasta riigiasutused andmeid teistele riigiasutustele, kes neid süstematiseeritult andmebaasi koondaks. Kurioosum, mille põhjus peitub ilmselt asjaolus, et Maa-amet kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, aga suurim avaliku sektori tellija, Transpordiamet, kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse.
Väikeses Eesti riigis toimub taaskord arusaamatu põhjusel tohutu ressursi raiskamine.
Kui arutluse all on intellektuaalomand, siis võivad andmebaasist väljastatavad uuringud sellisel juhul olla tasulised, leiab Indrek. Koondades andmed ühtsesse andmebaasi, on võimalik uue projekti puhul esmalt üle vaadata varasemalt koostatud uuringute info ning seejärel teha täiendavad uuringud vaid seal, kus info jääb puudu, selmet pimesi kindla vahemaa tagant puurida. Lahendused on olemas, tuleb need vaid kasutusele võtta, sest sellest võidaksid kõik juba homme.
„Ehitusgeoloogiliste uuringute andmebaas on täna olemas ja seda saab kindlasti edasi arendada ja usun, et see teeb kõigi valdkonnas tegutsejate töö tunduvalt lihtsamaks ning läbipaistvamaks,“ ütleb Indrek. „Näen siin meeletut kokkuhoidu nii tööjõu, raha ja ajakulu osas. Näiteks välitöid teostav geoloog saaks andmed läbi telefoni või tahvelarvuti otse objektilt andmebaasi kanda.“
Teema on oluline ning siinkohal soovib Indrek tõsta teadlikkust nii probleemist kui sellest, et lahendus on käeulatuses. Lootus, et koostöös jõutakse ka kõikide osapoolte jaoks positiivsete tulemusteni, elab veel.